3 asja, mida saad oma elus teistega võrrelda

Mõnikord võib hinge hiilida tunne, et minu elu pole justkui nii huvitav või tähendusrikas kui teiste oma. Kui sõbrad räägivad uutest reisidest, karjäärivõitudest, uutest suhetest või hobidest, võib enda rahulik rütm tunduda... igav. Või isegi vähem väärtuslik. Ja kuigi mõistus ütleb, et kõik on ju tegelikult hästi, tekib ikka vahel küsimus – kas ma jään millestki maha? Kas ma kasutan oma potentsiaali täielikult? Kas ma elan ikka piisavalt?

Aga ka vastupidi – vahel võib su elu olla kirev, mitmekihiline, täis liikumist ja muutusi, kuid südames hiilib rahutus, kui kõrvalt vaadates kellegi teise elu tundub tasakaalus, rahulik ja läbimõeldud. Tekib tunne, et äkki nemad on rohkem „kohal”, rohkem “valmis”, rohkem “päris”.

Kuidas sul? Kas sa vahel tunned, et su elu voolab nagu peaks, aga sügaval sees on ikka väike rahutus? Või vastupidi – su päevad on täis liikumist ja saavutusi, aga hinges on igatsus lihtsuse ja vaikuse järele?

Nii lihtne on hakata elurõõmu hindama valede mõõdupuude järgi – kas kellegi teise elu tundub paremini organiseeritud, stabiilsem, seikluslikum või tähendusrikkam. Aga mis siis, kui kogu küsimuse sisu ei peitu tegevuses, vaid tundes? Ja ainus, mida me päriselt peaksime endalt küsima, on: kas mina tunnen end praegu elurõõmsana?

See postitus on sulle, armas, kes sa tunned, et su elu ei ole piisavalt huvitav, tähenduslik või särav teiste omaga võrreldes.

Hiljuti veetsime õhtu neljakesi – mina ja mu kolm kallist sõbrannat. Me polnud juba peaaegu pool aastat kõik koos kohtunud. Elud viivad vahepeal eri suundadesse, keegi kolib, keegi armub, keegi keskendub tööle või perele. Aga kui lõpuks kokku saime, oli see nii südamlik ja tervendav. Meil on kõigil erinev energiatüüp: Manifestor, Manifesteeriv Generaator, Generaator ja Projektor. Neli naist, neli rada. Aga üks jagatud ruum, kus saab alati olla aus ja ehe.

Õhtu alguses tegime ringis väikese "life update'i" – mis vahepeal toimunud on ja millega hakkama saanud. Üsna selline tavaline naistekas, aga sel korral jäi see vestlus minuga veel järgmiseks päevakski mõttetesse. Leidsin, et kasulik oleks jagada seda kogemust ka sinuga, sest selles oli peidus midagi sügavat. Midagi, mis teadvustas mu vaadet terviklikule ja ennastarmastavale enesevõrdlusele ja rahulolule.

Kindlasti on sinulgi olnud neid klassikokkutulekuid või vanade sõpradega taaskohtumisi, kus kõik jagavad oma tegemisi ja lahkud sealt tundega, et justkui peaksid olema ja suutma „rohkem“ ja sees närib mõte, et mu elu pole "piisavalt huvitav"? Peaksin veelgi rohkem reisima, rohkem saavutama, rohkem seiklema ja üldse oma elu kuidagi teisti elama? Nii sageli jääme kinni nähtavatesse mõõdupuudesse: uus töö, uus auto, uus maja, uus armastus. Ja siis märkame, kuidas me ennast automaatselt võrdleme... sageli mitte oma südame järgi, vaid teiste elu saavutuste järgi.

Selle kohta ütleks ma katkine ja moonutatud enesevõrdlemine, mis viib meid enesehaletsusse ja selline võrdlemine ei aita meid kunagi elus edasi. Been there, done that!

Aga mis siis, kui meie sisemine rahulolu ei peitugi tegevuste hulgas, vaid hoopis sisemises süttimises? Ja see on miski, mis võiks olla meie igapäevase võrdluse aluseks?

Üks aus ja südamlik õhtu nelja naisega

Nii me seal siis neljakesi istusime, ootasime oma joogid ära ja alustasime järjest.

Minul nüüd juba alati Human Design filter peal, seega jagan ka siin seda kogemust enrgiatüüpide kaupa.

Manifestor alustas.

Ta rääkis, kui õnnelik ta on oma tööl – mitte lihtsalt sellepärast, et töö ise oleks ideaalne, vaid kuna teda usaldatakse. Tal on vabadus tulla välja uute ideedega, olla loominguline, katsetada. Ta sai just hiljuti avalikult premeeritud ja tunnustatud kahe auhinnaga oma väljapaistvate töötulemuste eest. Tema silmad särasid, kui ta ütles: "Ma tunnen, et saan lõpuks olla mina ise – ja mind hinnatakse selle eest."

See oli niivõrd inspireeriv. See, kuidas ta oli viimase kahe aastaga kasvanud, andis mulle selge tunde: see ongi Manifestori vägi – kui teda usaldatakse ja ta saab tegutseda iseseisvalt, sünnib midagi erakordset.

Manifesteeriv Generaator jagas järgmisena.

Ta tuli hiljuti pikemalt seiklusreisilt, ta armus, alustas uue hobiga (jälle), ta jagas millistest erinevatest festivalidest ta plaanib taas osas võtta. Me kõik naersime: "Kas sa ei saa kunagi paigal olla?"Aga ta vastas täiesti siiralt: "Mulle nii meeldib vaheldus ja spontaansus – elu on praegu nii huvitav!"

See oli nii MG! See energia, mis vahetab suunda lennult, aga leiab igast teekonnast oma elevuse. Me imetlesime, kui mitmekülgne ta on – ja talle meeldis just see, et ei pea valima ainult ühte asja. Ja talle sobibki see.

Generaator oli kolmas.

Ta alustas tagasihoidlikult: "Mul pole midagi nii seikluslikku jagada, mul peamiselt töö ja kodu..."

Aga Manifestor katkestas teda kohe: "Ei, aga räägi sellest, mis sinus elevust tekitab!"

Ja siis tuli see välja. Ta rääkis, kuidas nad on abikaasaga planeerimas oma kolmanda maja ehitust, kuidas ta juba uuel krundil aeda ette valmistab, millised puud ja põõsad sinna lähevad. Ta rääkis kirglikult ehitusplaanidest, sisekujundusest, kõigest sellest, mis on tema maailm.

Me kõik olime hetkega kaasa haaratud. Me oleme juba pikemat aega imetlenud seda, mida ta on suutnud nii noorelt üles ehitada ja kui harmooniline ta elu tundub. See oli ehe ja aus. Ja nii sügavalt Generaatori moodi – kui ta leiab midagi, millele pühenduda, siis ta lihtsalt loob ja särab.

Ja ma tabasin ära endas need hetked, kus mõtlesin, et oh ma tahaks ka seda reisi kogemust ja seda kolleegide elamust, ja mul võiks ka juba ka maja olla ja see ja see...

Ning sarnaselt Generaatorile tundus, et ka mul endal pole jagada nii grandioosseid tegevusi, sest olen hetkel elus teises kohas.

Mina Projektorina lõpetasin ringi.

Ma siiski jagasin rahuloluga, kuidas minu fookus on praegu suhted ja ühendused – kaaslasega koos veedetud ühine kvaliteetaeg, vanade sõpradega ühenduse taasloomine, perega kvaliteetaeg. Ma isegi tundsin, et mu jagamine oli teistega võrreldes nii pehme ja tundlik. Jällegi hoopis teistmoodi.

"Kogu mu vaba aeg läheb sellele, mis täidab mu südame," ütlesin. Ja ega Projektori vägi ei olegi kvantiteedis, vaid sügavuses. Ja see, kuidas ma keskendun täna oma südamekesksetele valikutele, pani meid kõiki hetkeks vaikima. See oli nii ilus ja meeldejääv.

Mis siis, kui me võrdleksime ainult tunnet?

Kui me lõpuks kõik olime oma uudiseid jaganud, siis aruatsime veel, et me ei peaks mitte kunagi ennast võrdlema tegevuste pinnalt. Ja me kõik märkasime, kuidas igaüks oli omal rajal, aga väga-väga erineval maastikul. Me kõik olime erinevates eluetappides, erinevates rütmides ja suundades.

Kuid meil kõigil oli sel õhtul ühine joon - me olime innustunud ja särasime igaüks oma elust rääkides ja igaühe jagamised olid teistele imetlusväärselt eeskujuks ja inspiratsiooniks. Me kõik rääkisime millestki, mis meie enda sees oli elus ja ehe. Mitte miski ei olnud “rohkem” või “vähem” väärtuslik. Me mõistsime, et vale võrdlemine viib meid kas kahtlema oma rahus ja rutiinis või tundma süütunnet, et elu on liiga kiire ja kirev.

Seega ei peaks me enda kunagi võrdlame teemadel:

• Kas sul on uus töö?

• Kas sa reisid rohkem kui mina?

• Kas sa oled suhtes, abielus või üksi?

• Kas sul on laps või mitte?

• Kas sul on uus kodu või vana auto?

Küsimused, mida päriselt küsida teistega võrreldes

Need eelmised küsimused ei vii kuhugi. Ainuke küsimus, mida me võiksime endalt küsida on: "Kas ma tunnen end sama elurõõmu täis, rahulolevana ja väärtustatuna nagu mu sõbrad?"

Ja kui vastus on "ei", siis mitte selleks, et end süüdistada, vaid et küsida:

• Mida ma võiksin teha, et seda rohkem kogeda?

• Mis paneb minu silmad särama?

Selle õhtu jooksul sain aru ühest väga olulisest asjast. Tegelikult on jagamine ja võrdlemine kasulik, aga mitte sellest nurgast, et võrdleme tegevuste või saavutuste tasandil. Ei ole oluline, kes on reisinud rohkem, kelle töö kõlab uhkemalt, kelle hobid on loomingulisemad, kellel on rohkem lapsi või uusi suhteid.

Oluline on hoopis võrrelda end nende 3 asja järgi:

• Silmade sära - Kas mu silmad särvad sama palju nagu mu sõpradel? Millised tegevused panevad mul silmad särama? Kas ma saan teha midagi, et tunneksin oma tegevustest veelgi enam rõõmu?

• Elurõõm - Kas mu päevades on sama palju elu nagu mu sõpradel? Millised kogemused panevad mind tundma elusana? Milliseid elemente peaksin oma elus juurde lisama, et tunda end veelgi alavamana?

• Väärtus - Kas ma loon oma tegevusega samaväärset panust nagu mu sõbrad? Millised inimesed loovad minu elus väärtust? Milliste inimeste jaoks loon ise väärtust? Kuidas saaksin enda ja oma ümbritseva keskkonna väärtust tõsta?

Ja sinna juurde võid küsida:

• Kas ma tunnen rõõmu ja elevust oma elus praegu?

• Kas ma saan olla mina ise – ja kas seda märgatakse?

• Kas ma tunnen end väärtuslikuna? Elusana? Tunnustatuna?

Vasta endale ausalt ja alles siis vaata, mida sa saaksid muuta oma mõtlemises, vaatenurgas või tegevustes.

Human Design kui teejuht sisemise selguse poole

Selle õhtu peegeldus oli ka see, kui hästi Human Design kirjeldas meie energiaid ja hetki elus. Me ei vaja sama tempot ega samu eesmärke. Me vajame enda disainiga kooskõlas olevat elu. Human Design aitab meil mõista, kuidas meie rõõm ja sära välja näevad meie enda disainis – mitte kellegi teise järgi. See annab kaardi ja juhendi, et ennast mitte ainult paremini mõista, vaid ka usaldada oma rada.

• Mõni särab siis, kui saab juhtida ja initsieerida (Manifestor).

• Mõni õitseb pidevas voolamises ja katsetamises (MG).

• Mõni vajab keskendumist ja järjekindlat rõõmuallikat (Generaator).

• Mõni elab läbi ühenduste ja kvaliteetaja (Projektor).

Sina ka – ära mõõda oma elu kellegi väliste asjade järgi

Kui sulle tundub, et sa ei „tee piisavalt“, siis peatu hetkeks. Küsi hoopis:

• Kas see, kuidas ma praegu elan, paneb mind tundma rõõmu?

• Kas ma saan olla mina ise – ja kas keegi seda märkab?

• Kas ma tunnen, et mu elu on täis tähendust minu enda tingimustel?

  
  

Kui sa veel ei tunne, et oled päriselt kontaktis oma rõõmuga, siis on täiesti okei. See on märk, et sa oled valmis end paremini mõistma. Ja selles me saame sind toetada, sest täpselt sellised sisemised küsimused ja võrdlusvalud on peamised põhjused, miks inimesed meie juurde jõuavad.

Alusta siit:

Tule individuaalsele lugemisele – Aitame sul näha, kus sinu energia kõige rohkem särab

Human Design kogukonna üritused – Toetame sind sinu teekonnal mõtestatud ja toetavas keskkonnas

Lae alla oma energiatüübi tööleht – esimene samm enesemõistmise suunas.